Investeeringud eeldavad reforme

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitas 300 miljardi euro suuruse investeerimispaketi, millel on Euroopa Parlamendis laiapõhjaline toetus, kuid pakett üksi ei lahenda kõiki probleeme. Õige ei ole nüüd küsida, kes lubab kõige rohkem ”pappi”, vaid millisest vanadest harjumustest on vaja lahti saada. Millist mõjujõudu saame kasutada, kindlustamaks investeeringute toimimist.

Esiteks tuleb ettevõtjad vabastada bürokraatiast, avalik haldus muuta tõhusamaks ja liikmesriigid peavad jätkama struktuurireforme. Teiseks, siseturg vajab uut hingamist ning uute siseturgude loomine teistes valdkondades hoogustumist. Kolmandaks on vaja sihtotstarbelisi investeeringuid.

Ühiskond vajab julgustust reformide läbiviimiseks ja valmisolekut muutusteks. Nagu oleme näinud mitmes liikmesriigis, suurendavad üksnes reformid ELi võimet maailmamajanduses konkureerida.

Meil on vaja uusi võimalusi meie majanduse mootoritele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), vähem bürokraatlikku ja paremat juurdepääsu rahastamisele neile ettevõtetele ning pankadele võimalusi rahastada reaalmajandust. Vajame ka uusi vahendeid Euroopa Investeerimispangalt.

Oluline on uute sammude astumisega rakendada Euroopa siseturgu, eriti digitaalset ühisturgu. Majanduskasv saab kiirenduse ainult siis, kui eemaldame tarbijate ja ettevõtjate teelt nii palju takistusi kui võimalik, et nad saaksid piiriüleselt kaubelda, siia kuulub ka näiteks intellektuaalomandi õiguste ühtlustamine ja rändlustasude kehtestamine üle Euroopa.

Peame tegema rohkem, et muuta Euroopa tööstusele atraktiivseks paigaks. Ei saa olema mingit majanduskasvu ilma toimiva tootmistööstuseta.

300 miljardi paketti ei tohi rahastada uute võlgadega järgmise põlvkonna arvelt. See retsept on juba läbi kukkunud. ELi liikmesriigid ei tohi seda viga korrata. Investeerimispakett on tõhusam, kui liikmesriigid liituvad oma investeerimisprogrammidega ilma uusi võlgasid võtmata.